1. Lamineeritud lehtvedrud
Veoautode ja raudteevagunite vedrustuse jaoks kasutatakse tavaliselt mitmelehelist vedrut. See koosneb lamedate plaatide jadast, mis on kõige poolelliptilise kujuga. Lamedaid plaate tuntakse kevadlehtedena. Ülemine leht annab maksimaalse pikkuse. Pealeht on pikim leht tipus. Lehtede pikkus on erinev. Pikkus aga väheneb pidevalt lehe ülaosast allapoole. Vedrusilm moodustatakse seda mõlemast otsast painutades. Seejärel asetatakse nende silmade kaudu kaks polti, et kinnitada lehtvedru auto kere külge. Kaks U-polti ja keskklamber kinnitavad lehed kokku.
Tagasilöögiklambreid kasutatakse lehtede joondatud hoidmiseks ja lehtede külgsuunalise nihkumise vältimiseks töö ajal. Telg toetab keskel asuvat lehtvedrut. Mitmelehelistel vedrudel on peale põhilehe veel üks või kaks tervet lehte. Põhilehe ja gradueeritud pikkuste lehtede vahele on virnastatud ekstra täispikad lehed. Lisatakse ekstra täispikad lehed, et taluda põikisuunalist nihkepinget.
2. Torsioonvedrud
Selle vedru ehitus sarnaneb surve- või pingutusvedru omaga, välja arvatud see, et otsad on vormitud, nii et vedru koormatakse pöördemomendiga ümber poolide telje.
Näiteks vedru annab vedrutraadi paindemomendist põhjustatud paindepingeid. Väändvedru on petlik, kuna traat on allutatud pigem paindesurvetele kui väände nihkepingele, nagu näiteks spiraalsete väände- või pingutusvedrude puhul.
3.Volute- ja koonusvedrud
Koonus- ja keerdvedrusid kasutatakse konkreetsetes olukordades, kus otsitakse teleskoopvedru või kasvava vedrukiirusega vedru (koormus, mis on vajalik ühiku läbipainde kohta). Kooniline vedru on ühtlase sammuga, kuid spiraalvedrud on paraboolse kujuga, millel on konstantne samm ja pöördenurk. Seda konstruktsiooni kasutatakse aeg-ajalt vibratsiooniprobleemide korral, kus vedrud toetavad muutuva massiga keha.
4. Helikaalvedrud
Spiraalvedru on moodustatud spiraalikujuliseks painutatud ringikujulise ristlõikega traadist. On olemas nii torsioon- kui ka pingutuskonstruktsioonid. Kuigi need kõlavad sarnaselt, on pingutusvedrud ja torsioonvedrud tõesti erinevad. Torsioonvedrud pöörlevad ja pingutusvedrud laienevad täielikult ja suruvad kokku. Näiteks garaažiukse torsioonvedrud ulatuvad vähem välja kui pingutusvedru.
Vedru on teisiti öeldes kokku surutud. Välisjõud kipub vedru spiraalses pingutusvedrus pikendama. Teisisõnu, vedru on piklik. Kuigi vedru on kokku surutud, ei allu spiraalse survevedru traat survepingele. Peale selle, kuigi vedru on pinge all, ei allu spiraalse tõmbevedru traat tõmbepingele. Surve ja pinge viitavad kogu vedrule, mitte vedrutraadi pingetele.
